B1 noun Inflection type 12
rikkumine
Key forms
-
Nominative
rikkumine
-
Genitive
rikkumise
-
Partitive
rikkumist
Meanings
-
violation
RU нарушение
Declension
| Case | Singular | Plural |
|---|---|---|
| Nominative kes? mis? | rikkumine | rikkumised |
| Genitive kelle? mille? | rikkumise | rikkumiste |
| Partitive keda? mida? | rikkumist | rikkumisi |
| Illative kellesse? millesse? | rikkumisesse | rikkumistesse |
| Inessive kelles? milles? | rikkumises | rikkumistes |
| Elative kellest? millest? | rikkumisest | rikkumistest |
Show all forms (28)
| Allative kellele? millele? | rikkumisele | rikkumistele |
|---|---|---|
| Adessive kellel? millel? | rikkumisel | rikkumistel |
| Ablative kellelt? millelt? | rikkumiselt | rikkumistelt |
| Translative kelleks? milleks? | rikkumiseks | rikkumisteks |
| Terminative kelleni? milleni? | rikkumiseni | rikkumisteni |
| Essive kellena? millena? | rikkumisena | rikkumistena |
| Abessive kelleta? milleta? | rikkumiseta | rikkumisteta |
| Comitative kellega? millega? | rikkumisega | rikkumistega |